Ida-Virumaa

Narva

EE2000.

Meie pere kolis Narva 1, 5 aastat tagasi. Varem elasime Paides ahikü ttega puumajas, kus ei olnud isegi sooja vett. Meil oli kaks tuba kommunaalkorteris. Aga nü ü d elame kolmetoalises munitsipaalkorteris, mille saime 1994. aastal ja mille kavatseme erastada.

Meie majas ei ole lifti ega prü gš iahti, korteris pole rõ du, kuid seda kõ ike polegi meil vaja. Peamine on see, et majas on keskkü te ja soe vesi.

Meie korteri ü ldpind on 86 ruutmeetrit, elamispind on 49 ruutmeetrit. Kö ö k ja toad on suured ja heledad. Ebamugav on ainult see, et me elame esimesel korrusel.

Õ htuti on kodus palju tö ö d. Mulle ei meeldi sü ü a teha, sellepä rast tegeleb sellega minu tü tar Anne. Mina pesen võ i triigin samal ajal pesu, minu kolmeaastane poeg Aljoš a segab kõ iki, aga minu abikaasa Viktor puhkab kõ igi eest. Mulle meeldib õ mmelda ja õ ppida soome keelt, kuid tihti ei jä tku selleks aega.

Meie majas on ü hel korrusel neli korterit. Naabritega suhtlen ma vä he. Mõ nikord, kui tal on vaja soola võ i leiba, kä ib meie juures pensionä r kõ rvalkorterist. Naabrinaisega vastaskorterist rä ä gime elust, tö ö st ja lastest. Teistega ainult teretame.

Puš kini tä nav on ilus ja suvel roheline. Sellel tä naval on kahe-, nelja- ja ü heksakorruselised majad, aga meie pere elab viiekorruselises kivimajas, mis asub Narva kesklinnas Peetri vä ljaku vastas. Kesklinnas elada on vä ga mugav, kuna kõ ik asutused, nä iteks telegraaf, linnapolikliinik, politseiprefektuur, linnavalitsus ja igasugused ametid on lä hedal. Ka kaubanduskeskused ja kultuuriasutused pole kaugel. Minu tü tar õ pib Narva Kõ rgkoolis, kuhu tal on jalgsi minna vaid viis minutit. Muusikakool, kuhu kahe aasta pä rast lä heb õ ppima Aljoš a, on samuti lä hedal, Narva Keelekeskuse ja Kunstigalerii vä hel.

Ma olen sü ndinud Narvas ja veetnud selles linnas oma lapsepõ lve. Siin lä ksin ma kooli, siin armusin esimest korda. Pä rast olen elanud Valgas ja Paides, kuid alati olen tahtnud elada Narvas.

Narva on ajalooline linn ja just see meeldibki mulle vä ga. Narvas on võ imas keskaegne Hermanni linnus, barokkstiilis raekoda, imeilus Pimeaed Narva jõ e kaldal ja palju teisigi vaatamisvä ä rsusi. Nende hulka kuulub muidugi ka Kreenholmi Manufaktuur. Narva on kuulus linn - kes pole sellest kuulnud?

Ü LDPIND, Ü LDPINNA, Ü LDPINDA - общая площадь

TERETAMA, TERETAN - здороваться

AMET, AMETI, AMETIT - департамент должность

ARMUMA, ARMUN - влюбляться

VÕ IMAS, VÕ IMSA, VÕ IMAST - мощный

VAATAMISVÄ Ä RSUS, VAATAMISVÄ Ä RSUSE -

- достопримечательность

20.4. Тема " Aastaajad. Ilm erinevatel aastaaegadel. Ilm tä na (eile,

homme)".

Harjutus 162.

Aastaaegadest jutustab Anne.

Eile oli ilus pä ikesepaisteline sü gisilm. Taevas oli pilvitu, sooja oli 8 kraadi. Eile jalutasin sõ bratariga Narva-Jõ esuu metsas. Kuid tä na on ilm niiske, vä ljas sajab vihma, on kü lm, puhub vinge tuul. Sellepä rast olengi tä na kodus ja kirjutan seda tö ö d.

Aastas on 12 kuud: jaanuar, veebruar, mä rts, aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november ja detsember. Mina olen sü ndinud suvel - augustis, minu isa on sü ndinud sü gisel - oktoobris, aga ema ja vend on sü ndinud esimesel talvekuul - detsembris. Mulle meeldib vä ga just detsember, sest detsembris tä histab meie pere kaht sü nnipä evapidu, jõ ulusid ja uut aastat, aga see on alati huvitav ja lõ bus.

Minu lemmikaastaaeg on talv. Kui lumi on maas ja vä ljas on kerge pakane, siis on vä ga tore suusatada võ i uisutada, kelgutada, ehitada lumelinna võ i teha koos vennaga lumememme.

Kuid meie pere puhkab siiski tavaliselt suvel. Viimane puhkus oli selle aasta juulis. Paar nä dalat veetsime Elvas tä di Elsa juures. Hea ilmaga sai seal pä evitada ja supelda, halva ilmaga kä isime Tartu muuseumides ja teatrites. Juuli lõ pus kä isime Soomes Lahtis minu vanaema ja vanaisa juures. Aga sellest jutustan ma jä rgmine kord.

UISUTAMA, UISUTAN - кататься на коньках

KELGUTAMA, KELGUTAN - кататься на санках

LUMEMEMM, LUMEMEMME - снежная баба, снеговик

KONTROLLKÜ SIMUSED.

Teemad " Iseendast" ja " Perekond".

1. Mis on teie eesnimi? Mis on teie perekonnanimi?

2. Kui vana te olete? Millal on teie sü nnipä ev? Mis aastal olete sü ndi-

nud? Kus olete sü ndinud?

3. Mis rahvusest te olete?

4. Mis haridus teil on? Kus te õ ppisite? Mis aastal te lõ petasite selle

õ ppeasutuse?

5. Kus te tö ö tate? Kellena?

6. Kas te olete abielus? Mitu aastat te olete abielus? Millal (mis aastal)

abiellusite?

7. Kui suur on teie perekond? Mitmeliikmeline on teie perekond?

8. Jutustage oma abikaasast (nimi, vanus, haridus, tö ö koht, amet)!

Milline inimene ta on? Milline iseloom tal on? Missugune vä limus tal

on? (Kuidas ta vä lja nä eb?) Millega tegeleb teie abikaasa vabal ajal?

9. Kas teil on lapsi? Mitu last teil on? Millega tegelevad lapsed? Kus

lapsed tö ö tavad (õ pivad)? Kellena (mitmendas klassis, mitmendal

kursusel)? Millised harrastused on teie lastel?

10. Kus elavad teie vanemad? Kas nad elavad teiega koos võ i eraldi?

Kus ja millal on sü ndinud teie vanemad? Millega nad tegelevad?

Jutustage oma vanematest!

11. Kas teil on õ desid ja vendi? Jutustage neist!

12. Kus elab teie pere? Mis on teie postiaadress?

Kirjeldage oma korterit!

13. Mida te teete vabal ajal? Kas teil on harrastusi? Jutustage nendest!

Teema " Minu kodu".

1. Mis riigis te elate, mis maakonnas? Mis linn on selle maakonna

keskus?

2. Mis on teie kodulinn? Millised vaatamisvä ä rsused on teie linnas?